kuiv elektroodSissejuhatus: võrreldes traditsioonilise märgmeetodiga on tegemist protsessi põhjaliku täiustamisega, mis sobib paremini uue põlvkonna akuvajaduste rahuldamiseks.

(1) Elektroodi tootmisprotsess määrab elemendi põhijõudluse

Elektroodilehe tootmine on elemendi tootmise esimene samm, millel on otsustav mõju elemendi põhijõudlusele. Elektroodilehe tootmine on elemendi tootmise esimene samm, mis jaguneb peamiselt neljaks etapiks: suspensiooni segamine, elektroodilehe katmine, elektroodilehe valtsimine ja elektroodilehe lõikamine. Elektroodi tootmine moodustab 35,75% seadmete, tööjõu ja tehasekuludest ning 57,23% energiakuludest, mis on elemendi tootmisetapi kõige kallim lüli.

Suspensiooni segamine: positiivne/negatiivne toimeaine, juhtiv aine ja liim dispergeeritakse lahustis ühtlaselt ning segatakse proportsionaalselt, et moodustada stabiilne ja teatud viskoossusega suspensioon, mis moodustab 7,91% seadmete, tööjõu ja tehase maksumusest.

Katte kuivatamine + lahusti eraldamine: Traditsiooniline märgkatmismeetod on katta vask/alumiiniumfoolium ühtlaselt segatud suspensiooniga ja saata segu kuivatusahju lahusti aurustamiseks ja lahusti eraldamiseks. Need kaks protsessi moodustavad 19,56% seadmete, tööjõu ja masinate maksumusest ning 48,20% energiakulust.

Valtsimine: Kaetud postirull asetatakse rullpressi kahe rulli alla ning ideaalne paksus ja liidese konsistents saavutatakse postilehe pigistamise teel. See protsess moodustab 5,19% seadmete, tööjõu ja masinate maksumusest.

Lõikamine: lai poolusleht lõigatakse pärast valtsimist kitsaks poolusleheks. Sektsiooni servade suurus ja kuju mõjutavad otseselt mähise või lamineeritud lehe kvaliteeti. See protsess moodustab umbes 3,09% seadmete, tööjõu ja masinate maksumusest.

(2) Kuivmeetodi ja märgmeetodi protsessi tutvustus ja materjalide võrdlus

Traditsiooniline märgmeetod hõlmab toimeaine, juhtiva aine ja liimi segamist lahustiga vahekorras ning selle pealekandmist vedelikukoguja pinnale pilukattega matriitsipea ja rulli abil. Kuivmeetod hõlmab liimi lisamist aktiivsetele osakestele, juhtivale ainele ja kuivsegamist, mille tulemusel moodustub liimi fibriniseerimise teel isekleepuv kile ja seejärel vedelikukoguja pinnale rullimist.